STRATEEGILINE KOMMUNIKATSIOON

Strateegiast kui mõistest on saanud moodne sõnakõlks, mille kasutamisel ei hoolita ei ajast, kohast ega selle sobivusest. Samasuguseks käibefraasiks on saanud ka strateegiline kommunikatsioon, mille all mõeldakse nii vildakat Facebooki postitust kui kogu riiki hõlmavat tegevuskava.

Ehk kahjuks ei tea paljud selle mõiste kasutajad, mida "strateegia" või "strateegiline tasand" tegelikkuses tähendab – sageli aetakse strateegia ehk „suurem pilt“ segamini taktikaga ehk „konkreetse tegevuskavaga“.

Üks planeerimisprotsessi tüüpvigu ongi taktikaliste plaanide üleküllus, kusjuures need plaanid ei ühildu omavahel ning iga tegevuskava teinud haru mõistab strateegilist eesmärki (sihti, kuhu on vaja jõuda) erinevalt. On arusaadav, et kommunikatsioonistrateegia ei ole mitte iseseisev osis, vaid osa organisatsiooni suurest plaanist.

Strateegiline kommunikatsioon ühendab endas nii sõnu, tegusid kui olekut, sest sõnumi edastamine ei ole vaid verbaalne. Ning mõelgem, kuidas nimetatakse neid inimesi, kelle sõnad ja teod on vastuolus.

Võib ju mõelda, et hea kommunikatsioon on ülilihtne: tuleb vaid olla aus. Kuid organisatsioonid pole ainuraksed, vaid keerulised mehhanismid, kus hammasrattad (ehk erinevad osakonnad) toimetavad omasoodu. Just see aga loobki olukorra, kus nii juhtkonna eesmärgid kui alluvate mured ja ekspertarvamused jäävad puuduliku sisekommunikatsiooni tõttu tähelepanuta. Ning seesmiselt lõhki meeskond ei suuda pikalt avalikkust oma pädevuses veenda.   

Aitame mõelda, planeerida ja saavutada olukorda, kus kommunikatsioon on kaasatud otsustusprotsessi ning kus vajadusel ei toeta mitte ainult sõnad tegusid, vaid ka teod sõnu.